Küttearve oli üsna kopsakas ja siis veel mõned asjad ja siis veel mõned asjad ja siis me kogemata avastasime, et, ups, me see kuu oleme nüüd vaesed ja ei saa trennikaarte osta ja treeneriga trenni teha (tema ju ka maksab, eksole). Sellest tulenevalt lükkasime oma entusiasmid ja muud loomad kõik veebruarikuusse.
Päriselt ka, vähemalt mina olen õhinas ja elevil. Tahan juba oma uut spordikotti kanda, kerglaselt oma mõnusad trenniriided sisse visata ja patsi sahisedes hüpaksammuga trenni lipata. Jep, minu mõttemaailmas see asi käib niimoodi. Kindlasti laulavad linnud, päike särab, keegi mängib tänavanurgal mandoliine ja kõik naabrid lehvitavad mulle tagantjärele.
Nii on, nii on.
Selle asemel naudime täiega jaanuarikuud ja selle aasta esimese kuu pühitsemiseks tegin hoopis karja rafaellopalle. NJÄMM!
----
No comments:
Post a Comment