Kohe,kohe?

Aasta algusest on möödas poolteist kuud.

Muutunud on niipalju, et täna õhtul siis tegime ahjus veiselihapallikesi, toorsalatit ja maitsestamata jogurti sibula kastme juurde.

Kuu alguses kirjutasin meie treenerile, et tavai, teeme nüüd trenni yo. Selgus, et ka tema on sinna unistuste Soomemaale läinud paremaid jahimaid otsima. Siiski on ta meil olemas alati kirjateel, kui meil on küsimusi ja muid asju, mis vajavad nõustamist. Goddamnit Eesti, kõik head inimesed peletab eemale :(

Enivei, nüüd kui meil on siis kõik olemas, isegi nädalamenüü panin enamvähem paika, siis Siim suutis oma jala välja väänata ja mul on siuke nohu, niiet pisaraid lippab ja vabal ajal nuusutan sibulaid.

Vahepeal tuli mul meeletu valge šokolaadi maania, siis burksid, siis pitsad ja siis peekonid ja jälle peekonid ja kõik, ohsa joppenpuhh kui heaaa!

Peedi-porgandi mahl

Nüüd lõpuks käes see põnev hetk, kus pildistasin jooki ka. Mitte, et see suur sensatsioon oleks aga lihtsalt, tore ikka ju vaadata.

Olgu veel öeldud, et see maitses imehäääääästi! Porgand annab sellist magusust ja peet on peet. Panin sisse terve suure peedi ja kohe nagu suure suure, sellepärast mahl ka nii tumepunane on. kaks pirakat porgandit läks ka. Väga pirakat, ülemäära suurt, no tõesti, need oleks nagu geneetiliselt muundatud olnud. Ütleme, et 4 sellist porgandit kaalus mul üle kahe kilo, tehke oma arvutused :D

Igatahes, tervis ja siseorganid visakavad mulle viite praegu.

Mahlapress

Oh püha jumalaemakirkukellalööja, meil on nüüd mahlapress!
Tegelt me eelmine kord ostsime ka tsitrusepressi, noh, see on selline plastmass junn, kus on koonusemoodi asi otsas, lõikad vilja pooleks ja hakkad käsitsi seal keerutama. Selgus, et mahlapress saab apelsinist ikka palju rohkem mahla kätte, kui kätejõud koostöös plastmassiga.

Kahjuks sellest vapustavast mahlast pilti teha ei jõudnud, sest me jõime selle kohe suure innuga ära.

Vaatasin ka internetis ringi, mis häid mahlasid saab nüüd endale tegema hakata, sest ma ei kavatse ainult puuviljadega piirduda. Oh noo no no!   Mulle maitseb täiega seller ja porgandimahl on ka ju üliiiihea. Ja peedimahl pidi siuke imeasi olema, et ei tule ükski haigus ega muu pahalane ligi. Vat, vat. Tegelt meie algne eesmärk oligi ju tervislik eluviis ja oma tervise hea seisund.Mulle pole kunagi meeldinud lisavitamiine võtta, mingid tablakad sisse ei tundu eriti lahe ja noh, ega mul läheks meelest ära ka. Kui enamuse saaks ikka loomulikul teel endale sisse njämmida, siis tundub, et selle linnukesse saab nüüd küll ära klikkida.

https://juicerecipes.com/recipes/

Võtame hoogu

Põhimõtteliselt on asi nüüd selline.

Küttearve oli üsna kopsakas ja siis veel mõned asjad ja siis veel mõned asjad ja siis me kogemata avastasime, et, ups, me see kuu oleme nüüd vaesed ja ei saa trennikaarte osta ja treeneriga trenni teha (tema ju ka maksab, eksole). Sellest tulenevalt lükkasime oma entusiasmid ja muud loomad kõik veebruarikuusse.

Päriselt ka, vähemalt mina olen õhinas ja elevil. Tahan juba oma uut spordikotti kanda, kerglaselt oma mõnusad trenniriided sisse visata ja patsi sahisedes hüpaksammuga trenni lipata. Jep, minu mõttemaailmas see asi käib niimoodi. Kindlasti laulavad linnud, päike särab, keegi mängib tänavanurgal mandoliine ja kõik naabrid lehvitavad mulle tagantjärele.

Nii on, nii on.

Selle asemel naudime täiega jaanuarikuud ja selle aasta esimese kuu pühitsemiseks tegin hoopis karja rafaellopalle. NJÄMM!

----

Ootused

Kõigepealt kui me hakkame üldse siin kaaluma ja mõõtma ja pilte tegema, millised logardid me tegelikult oleme, siis alustaks ikka ju motivatsiooniportsuga ja paneks kirja eesmärgid ja ootused.

1.Olla liikuvad, sest treening peaks olema elu normaalne ja igapäevane osa. Mitte ainult siis, kui tunned, et infarkt läheneb või enam trepist üles minna ei jaksa.

2. Olla teadlikud, mida endale suhu pistame. Sa oled see, mida sa sööd on õige jutt. Täna hommikul kuulsin mingist kokasaatest, et tegelikult on hoopis nii, et sa oled see, mida su soolest imendub. Okei, noh, äkki tõesti. Aga igatahes, et meie keha saaks olla tore ja liikuv ja terve, siis tuleb ka kvaliteetselt teda toita. Autosse panevad ju kõik hoolikalt diislit või benssu, vastavalt, mida see auto nõuab. Aga enda kehasse ei panda asju pooltki nii hoolikalt ja siis arvatakse, et kõik hädad on nõia ja needuste sajatused. Yeah right, midaiganes.

3. Koos tšillida. No kes ei tahaks oma elukaaslast veel rohkem poolapaljana näha? :D

Need ongi peamised 3 eesmärki-värki. Päris konkreetseks veel ei lähe, sest esimene treening koos treeneriga on veel olemata. Äkki sealt tuleb, et võta 15 kilo alla ja ära enam neverever midagi rasvast puutu, ära isegi nuusuta! Ja piha ümbermõõt peab olema 20 cm ja lõuapekk olgu kadunud ja rinnad ärgu olgu vasta maad.

Kes teab.

Aga kujutlusvõime loob umbes sellised eesmärgid...

SHOPING

Täna käisime suure hurraaga siis igasugu tavaari ostmas. Trügisime laupäevasel ostlejate tipptunnil aga Sportsdirecti ja hakkasime mäslema. Siimule oli vaja kõike muud peale lühkarite, mul aga vastupidi-kõik oli olemas peale mõnusate liibukate. Võtsime kohe suure ostukorvi ja ladusime julgelt kõik sisse, mida vaja. Hing oli kohe elevust täis, et niimoodi spordipoes saab šopata :D

Lisaks riietele tuli meil osta ka köögikaal ja tavaline kaal. Nii ulme kui see ka poleks, meil pole kunagi olnud kodus kaalu. Meid lihtsalt ei ole enda kaal kottinud. Noh vahel on aga siis hüppame suurte pühade ajal oma vanemate juures kaalule ja kurdame kui paksuks me oleme läinud.

Toitumiskavad ja treeningkavad saime ka kätte. Tunduvad väga mõistlikud. Kõhulihaste kohta on treener kirjutanud, et ei tohi teha rohkem kui 2-3 korda nädalas. Naisss! Mitte, et tahaks kohe hakata vähem tegema aga noh, just saying. :D

Aga lahe on ikkagi see, et minul ja Siimul on palju erinevusi ja mulle meeldib, et treener lähtuski meie eripäradest. Kui siimul on hommikuks omletid peekoni ja juttudega, siis minu menüüst on kõik megarasvased asjad ikkagi väljas. Olgu ära öeldud, et minu sisemine rasvaprotsent on liiga kõrge. Normaalne on 20-25% aga mul on 33,3%. Samuti on mu kõhu ja puusaümbermõõt kõrgevõitu.

Mõõtudest ja enne-pärast piltidest teinekord täpsemalt.

Nüüd tuleb veel Siimu palk ära oodata, et saaks ülejäänud nipetnäpet asjad ära osta ja spordiklubi kaardid ja võibki pihta hakata kogu see imeline teekond! Hurrraaaaaa!

See blogi räägib Siimu ja Marilyni suurepärastest ideedest ja rännakutest tervislikkuse ja fitness maailma. Kaks suhteliselt laiska söögiarmastajat inimest võtavad end 2015 aasta hakul kokku ja otsustavad, et terve olemine ja hea fiiling on tähtsam kui makaronid hakklihaga ja õlu.

Eeltööd on niipalju tehtud, et oleme enda jaoks tellinud toitumis- ning treeningkavad. Samuti plaanime esimesed trennid teha koos treeneriga, kes näitaks meile, mis utoopiline koht on jõusaal ja mida tarka seal ka teha saab.Kavadega läheb nüüd natuke veel aega, seni saame veel head ja paremat endale lubada ja niisama lösutada kui avame ukse uude ja paremasse maailma. (jumala eest viimse hetkeni peab ju laisklooma mängima ja igast rämpsu näost sisse ajama.) Jep, ma sõin täna hiinakat näiteks. Big tasty on ka plaanis, sest see on ju niiiiiiii hea!

Praegusel hetkel on motivatsioon laes, sest tundub, et kui sulle on puust ja punaseks kõik ette ära tehtud ja sinu töö on ainult järgida, siis kõik on ju ülilihtne? Lihtsalt, mine ja tee ära. Daaaa, iisi keiss.